30.11.2017 toimus Tartus, maaülikooli Tehnikainstituudis põllumajandusliku taimse toorme väärindamise võimalusi tutvustav teadusseminar.
Seminari korraldasid EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuse PlantValor teadlased koostöös Kaunase Tehnikaülikooli teadlastega, kes on kutsutud ka ettekandeid tegema.
Professor Petras Rimantas Venskutonis töötab Kaunase Tehnikaülikoolis toiduteaduse ja –tehnoloogia osakonnas, juhtides funktsionaalse toidu uurimise töörühma. Tema uurimisvaldkondadeks on nii funktsionaalsed toiduks tarvitatavad materjalid kui ka nende toidule lisamise tehnoloogiad alates toidulise toormaterjali bio-rafineerimise, tootmise ning kõrval- ja jääkproduktide töötlemisest kuni nende funktsionaalsuse tõstmiseni kasutades selleks erinevaid meetodeid ja tehnoloogiaid (superkriitiline ja survestatud vedelik- ning ultraheliekstraktsioon; fraktsioneerimine; termo- ja ensümaatiline töötlemine). Samuti on professoril pikk kogemus lenduvate aroomiühendite, antioksüdantide, antimikroobsete ja teiste bioaktiivsete ühendite isoleerimisel ja taimse toormaterjali uurimisel (s.h. aroomi-, maitse- ja ravimtaimed, marjad).
Dr. Vaida Kitryte kaitses doktorikraadi keemia ja rakendusbioloogia teaduste erialal 2012.a. koostöös Kaunase Tehnikaülikooli (Leedu) ja Ghenti Ülikooliga (Belgia). Käesoleval ajal töötab dr. Kitryte dotsendina Kaunase Tehnikaülikoolis. Alates 2016.aastast nimetati ta toidutehnoloogia õppekava juhiks. Põhilisteks teadustöö huviobjektideks on looduslike bioaktiivsete ühendite isoleerimine taimsest materjalist ja põllumajanduslikest tootmisjääkidest, kasutades selleks erinevaid ekstraktsioonitehnoloogiaid, k.a. superkriitiline/subkriitiline fraktsioneerimine; in vitro katsed antioksüdatiivsete omaduste hindamiseks ja fütokeemilise koostise kromatograafilised analüüsid.
Dr. Michail Syrpas töötab käesoleval ajal teadurina järeldoktorantuuriprojekti raames Kaunase Tehnikaülikoolis (Leedu) toiduteaduse ja tehnoloogia osakonnas. Teadustöö põhisuunaks on vetikate biomassi väärindamine kõrge lisandväärtusega komponentideks. Tema varasem teadustöö on keskendunud vetikate ja bakterite interaktsioonidele ja isoleerimisele ning nende funktsionaalsuse iseloomustamisele looduslikes toodetes. Dr. Michail Syrpas on töötanud erinevate ülikoolide juures mitmetes laboratooriumides, aga ka erasektoris. Tema laiem teadushuvi hõlmab vetikate biotehnoloogia alaste ning looduslike toodete keemiliste ja analüütiliste metoodikate arendamist.
PÄEVAKAVA JA ETTEKANDED
10.00-10.15 Sissejuhatus ja tervitussõnad
10.15-11.15 Prof. P.R. Venskutonis, ülevaatlik ettekanne Kaunase Tehnikaülikooli toidualasest teadus- ja arendustööst – “Overview of the R&D work in Kaunas University of Technology (KTU)”
11.15-12.00 Dr. Vaida Kitryte, KTU, ettekanne tööstusliku kanepi tootmisjääkide kasutamisest – “Recovery of non-psychotropic phyto-cannabinoids and antioxidants from industrial hemp (Cannabis sativa L.) processing by-products”
12.00-12.30 Energiapaus
12.30-13.30 Prof. P.R. Venskutonis, ettekanne tuleviku funktsionaalsetest toitudest ja toormaterjalidest – “Future foods: towards functionality and personalized nutrition (functional foods/nutraceuticals, new materials, innovative technologies, health claims)”
13.30-14.15 Dr. Michail Syrpas, KTU, ettekanne mikrovetikate väärindamisest – “Microalgae as a new promising source for nutraceuticals and other high added value products”
14.15-14.30 Kokkuvõte ja päeva lõpetamine
Seminari korraldamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.
29.11.2017 toimus Pollis seminar “Põllumajandusliku taimse toorme väärindamise võimalused”, kus tutvustati “Põllumajandusliku taimse toorme väärindamise võimalusi” ettevõtjatele.
Külalislektoriks olprofessor Petras Rimantas Venskutonis, kes töötab Kaunase Tehnikaülikoolis, toiduteaduse ja –tehnoloogia osakonnas, juhtides funktsionaalse toidu ja selle uurimise töörühma. Tema uurimisvaldkondadeks on nii funktsionaalsed toiduks tarvitatavad materjalid kui ka nende toidule lisamise tehnoloogiad alates toidulise toormaterjali bio-rafineerimise, tootmise ning kõrval- ja jääkproduktide töötlemisest kuni nende funktsionaalsuse tõstmiseni kasutades selleks erinevaid meetodeid ja tehnoloogiaid (superkriitiline ja survestatud vedelik- ning ultraheliekstraktsioon; fraktsioneerimine; termo- ja ensümaatiline töötlemine). Samuti on professoril pikk kogemus lenduvate aroomiühendite, antioksüdantide, antimikroobsete ja teiste bioaktiivsete ühendite isoleerimisel ja taimsest toormaterjali uurimisel (s.h. aroomi-, maitse- ja ravimtaimed, marjad). Seminaril räägib professor innovaatilistest taimsetest toormaterjalidest, nende väärindamisest nii toiduliste kui ka muude looduslike toodete valmistamiseks tuginedes oma kogemusele teadlasena ja koostöös Leedu ettevõtjatega.
PÄEVAKAVA JA ETTEKANDED
10.00-10.15 Tervitussõnad ja sissejuhatus
10.15-11.15 Prof. P.R. Venskutonis, “Innovaatilised looduslikud tooted – teadlastelt ettevõtjatele”, ettekanne inglise keeles. Ettekande slaidid 1 2 3 4
11.15-12.00 Eesti Teadusagentuur (ETAg) – erinevad toetusprogrammid ja finantseerimisvõimalused ettevõtjatele
12.00-12.30 Energiapaus
12.30-13.00 Edulugu Leedust– P.R. Venskutonis, start-up ettevõte tööstusliku kanepi väärindamise näitel, ettekanne inglise keeles
13.00-13.30 Edulugu Eestist – Chaga OÜ, Siim Kabrits
13.30-14.30 Ringkäik teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskuse PlantValor tehnoloogia- ja analüüsilaborites, küsimused ja arutelu
15.00 Seminaripäeva lõpp
Seminari korraldamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.
EAS avas 18. septembril tegutsevatele kompetentsikeskustele täiendava taotlusvooru ettevõtjatega tõhusa koostöö toetamiseks.
- Taotlemine on jooksvalt avatud 18.september 2017 – 17.september 2018;
- Enne taotluse esitamist on võimalik tulla eelnõustamisele (taotlemiseks vajalikud dokumendid täidate EAS e-teeninduses ja esitate koos lisadokumentidega; sellisel juhul on eelnõustamisel võimalik arutada konkreetseid probleeme ja eelnõustamise väärtus teie jaoks kõrgem).
- Projekti kestvus on maksimaalselt kuni 1 aasta. Projektide abikõlblikkuse lõppkuupäev on 31. juuli 2019.a (seega kui esitate taotluse 17.09.2018, siis see projekt peab lõppema 31.07.2019, seega projekti kestvus on vaid 10 kuud).
- Maksimaalne toetuse määr 85%;
- Kui aga toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina (VTA) või riigiabina, siis lähtume kompetentsikeskuse määruse § 10 lg 9-10 ja 13-15 tingimustest;
- Ettevõtjale või muule partnerile (v.a. teadusuuringute ja teadmiste levitamisega tegelevale organisatsioonile) on toetus VTA või kui VTA määr on ületatud, siis käsitleme toetust riigiabina;
- Sõltuvalt projekti olemusest võib toetus olla riigiabi ka toetuse taotlejale (kompetentsikeskusele).
- Minimaalne toetus ühele projektile 10 000.- eurot.
- Toetatavad tegevused tulenevad määruse § 7 lg 1 p. 2 ning need tegevused tuleb ellu viia kompetentsikeskuse tegevusvaldkonnas tegutseva(te) ettevõtja(te)ga tõhusa koostöö projektina lähtudesgrupierandi määruse artikli 2 p. 90 „tõhusa koostöö“ definitsioonist. Projekti võite lisaks ettevõtjatele kaasata ka teisi partnereid.
- Projekti eesmärgi ja tulemuste levitamine on üldisel tasemel toetuse saajale kohustuslik (omandatud teadmus on võimalik kirja panna ja avaldada artiklina või esineda konverentsil vms).
- Projekte rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Taotlemiseks vajalikud dokumendid (taotlusvorm, projektiplaan, partneri nõusoleku vorm koos eelarvega) ning hindamismetoodika on leitav EAS-i kodulehelt.
Ootame potentsiaalseid koostööpartnereid!
Eesti Maaülikool korraldab kaks infopäeva mahetootjatele ja -töötlejatele, kus tutvustatakse uudseid tehnoloogiad puu- ja köögiviljade töötlemisel, kõrvalsaaduste kasutamist ja funktsionaalsete toodete arendamist. Lektorid on Leedu põllumajanduse ja metsanduse uurimisinstituudi aianduse osakonnast.
* 3. mai 2017, Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus, Uus 2, Polli küla, Karksi vald, Viljandimaa (www.polli.ee) Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus
* 4. mai 2017, EMÜ Mahekeskus, Õssu küla, Ülenurme vald, Tartumaa (http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/)
Päevakava
10.00-12.00 Puua- ja köögiviljade töötlemise tehnoloogiate modelleerimine tootearenduses – Pranas Viškelis
12.00-12.30 Energiapaus
12.30-13.30 Põlumajanduslikud kõrvalsaadused, väärtuslikud koostisosad ja nende võimalik kasutus – Ramunė Bobinaitė, Pranas Viškelis
13.30-14.15 Superkriitilise ekstraktsiooni tehnoloogia funktsionaalsete toodete tootearenduses – Dalia Urbonavičienė, Pranas Viškelis
14.15-15.00 Pulsseerivate elektriväljade tehnoloogia kasutamine puu- ja köögiviljade töötlemisel – Ramunė Bobinaitė
Prof Pranas Viškelis omab pikaajalist kogemust puu- ja köögiviljade töötlemise tehnoloogiate arendamises. Vanemteadur Ramunė Bobinaitė tegeleb funktsionaalsete toodete arendamisega. Teadur Dalia Urbonavičienė tegeleb bioaktiivsete ühendite ja ekstraktsiooni tehnoloogiatega.
Infopäeval osalemine on tasuta, registreerimine lõppeb kohtade täitumisel.
Osalemiseks on kindlasti vajalik registreerimine hiljemalt 28. aprilliks siin:
3. mai Viljandimaal: https://goo.gl/forms/F6uaydQIBZkXg4IA2
4. mai Tartumaa: https://goo.gl/forms/gYKrPYRH5cTBnnCe2
(eelistatult) või telefonil 53044003. Kohtade arv on piiratud.
Infopäeva töökeeleks on vene ja inglise keel, millele tehakse järeltõlge.
Infopäev läheb arvesse mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise kohustusliku koolitusena (6 tundi).
Infopäev toimub “Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Liit.
Väikesed põllumajandusettevõtted saavad toetust taotleda
17. aprillil avas PRIA väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste elektroonilise eeltäitmise e-PRIAs. 24. aprillist 2. maini saab taotlused uues e-PRIAs ära esitada.
Väikeettevõtetele mõeldud toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme “Põllumajanduslike majapidamiste ja ettevõtluse areng” alaliik. Käesolev taotlusvoor on neljas, eelarvega 5 mln eurot. Üks ettevõte võib rahastusperioodil saada kuni 15 000 eurot.
Toetuse eesmärk on väikeettevõtete toetamisega aidata kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele, pakkudes võimalust põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks, sh põhivara moderniseerimiseks. Toetuse saamise tingimused on kehtesestatud maaeluministri määrusega.
Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud FIEd ja äriühingud, kelle põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000–14 000 eurot ja eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot. Samuti kehtivad nõuded põllumajandusliku toodangu müügitulu osakaalule ettevõtte kogutulust.
Toetust võib taotleda äriplaanis kavandatud tegevusteks. Vähemalt 50% tegevuste maksumusest tuleb kasutada sellise materiaalse vara, sh bioloogilise vara ostmiseks või sellise hoone või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, mida saab kasutada põllumajanduslike toodete tootmiseks või töötlemiseks otseselt ja korduvalt vähemalt määruses sätestatud tähtaja jooksul.
Alates 2017. aastast ei saa toetust taotleda kulutusteks, mille abil ehitatakse ehitis või tehakse muu investeering maale, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudtee trassikoridori asukohaks.
Laekunud toetustaotlusi hindab PRIA määruses loetletud hindamiskriteeriumide alusel. Kui eelarvest kõigi nõuetekohaste ja minimaaalse hindepunktide summa (14 p) kogunud taotluste rahuldamiseks ei jätku, koostab PRIA taotluste paremusjärjestuse. Otsused tehakse hiljemalt 12. juuliks 2017, järgneb toetuse esimese osa (kuni 75% määratud summast) väljamaksmine.
Meetme määrus sätestab nõuded toetuse esimese osa kasutamise, tähtaja ja aruandluse kohta ning tingimused toetuse teise osa kättesaamiseks. Muuhulgas peab toetuse saaja tagama, et ettevõtte omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oleks taotluse esitamise aastale järgneval teisel majandusaastal vähemalt 10% suurem kui taotlemisele vahetult eelnenud majandusaastal ning ületab taotluse esitamise aastale järgneval teisel majandusaastal 50% kogu müügitulust.
Infot toetuse nõuete ja uues e-PRIAs taotlemise kohta pakub PRIA koduleht www.pria.ee, abi saab PRIA maakondlikest teenindusbüroodest ja infotelefonil 737 7678.
Pressiteate koostas
Maris Sarv-Kaasik, PRIA pressiesindaja
Tel 7371 215; 5533 739
e-post maris.sarv-kaasik@pria.ee
SA Archimedes ja Eesti Teadusagentuur pakuvad ettevõtetele taas toetust teadusasutustelt rakendusuuringute või tootearendusprojektide tellimiseks.
23. jaanuaril 2017 avanes nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetusmeetme (NUTIKAS) teine taotlusvoor, kus on varasemast rohkem tähelepanu pööratud kulutustele, mida tehakse teadusasutuselt tellitava arendusprojekti ellu viimiseks ettevõtte sees.
Toetussumma ühe projekti kohta on 20 tuhat kuni 2 miljonit eurot. Sellest vähemalt 80 protsenti peab moodustama teadusasutuselt tellitav rakendusuuring või tootearendus. Kuni 20 protsenti toetuse summast on aga lubatud kasutada nende kulude katteks, mis tehakse projektiga seonduvalt ettevõtte sees. Võrreldes esimese taotlusvooruga on laienenud abikõlbulike kulude ring ning on suurenenud nende kulude osakaal.
NUTIKAS toetuse määr on 25-70 protsenti projekti abikõlbulike kulude maksumusest. Täpne ulatus sõltub ettevõtte suurusest ja sellest, kas tellitav projekt on rakendusuuring või tootearendus.
Taotlusvooru info SA Archimedese kodulehel
17.jaanuaril 2017 avanes Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi esimene taotlusvoor.
Esimeses taotlusvoorus on toetatavaid valdkondi kolm:
- ettevõtlus ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine;
- hea valitsemistava kohalikul ja regionaalsel tasandil;
- keskkonnakaitse, kliimamuutuste leevendamine ning nendega kohandumine.
Programm toetab projekte, mis on selgelt piiriülese koostöö iseloomuga ning kuhu on kaasatud minimaalselt 2 partnerit, kellest vähemalt üks on Eestist ning vähemalt üks Venemaalt.
Projektipartnerite miinimum omaosalus projektis on 10% abikõlblikest kuludest. Programmi toetus esimeses taotlusvoorus kokku on 10 000 476,78 EUR.
Ettevõtjad saavad toetust taotleda teema T01 „Ettevõtluse ja VKE-de arendamine“ eesmärkidega seonduvate tegevuste elluviimiseks:
1. Suurendada VKE-de arenguvõimet ja ettevõtlikkust tugevdades piiriüleseid ärikontakte ja toodete ning teenuste arendust.
2. Suurendada VKE-de konkurentsivõimet ja ettevõtlikkust toetades koostööd avaliku, era ja teadus-arendussektori vahel.
3. Parandada ettevõtluskeskkonda läbi äriarenduse ja infrastruktuuri meetmete.
Sealjuures:
· Projekti tulemused peavad olema avalikud ja kättesaadavad kõigile soovijatele ning projekti eesmärgid peavad olema mittemajanduslikud
· Ettevõtja osalemisel on programmi toetusmäär ettevõtja kulude osas maksimaalselt 50%
· Ettevõtja ei saa olla taotlejaks ja ettevõtja ei saa olla ainuke oma maa esindaja projektis. Meetme tingimused näevad ette, et projektis peab osalema vähemalt 2 partnerit, 1 Venemaalt ja 1 Eestist, aga see üks ei saa olla ettevõtja. Siis peab olema kaasatud samalt maalt veel kas avaliku sektori organisatsioon, teadus-arendusasutus või MTÜ.
Taotlusvooru info http://www.estoniarussia.eu/